Kartulikohr ja riisikotletid ehk põnevad avastused mõlemad.

Kaks õhtut järjest sai prae kõrvale tehtud Adeline raamatust leitud toite. Ja mõlemad, nii kartulikohr kui riisikotletid on nünda maitsvad, et küllap valmistan neid teinegi kord.
Kartulikohr, mida tänapäevaselt peenemalt võiks nimetada ahjus gratineeritud kartulipudruks, tuleb kindlasti ka meie kodurestorani MerMer külaliste lauale hää lamba kõrvale.
Riisikotlette võiks aga mõnel pimeõhtusöögil lasta ära arvata, usun, et küllalt kiirelt õige vastus ei tule :)

Originaalis tehti kohri nõnda.

Ained: 1200 g koorega keedetud kartuleid, 200 g Bonat,soola, pipart, 10-sendine sai, 1,1/2 klaasi piima, 5 muna, riivitud sibul.

Kartulid kooritakse ja lastakse läbi masina, sai leotatakse 1,1/2 klaasi keeva piima sees, hõõrutakse puruks.

170 g võis haudub sibul; ettevalmistatud kartulid, sai, või,sibul ja munarebu klopitakse hästi läbi, maitse järgi lisandatakse soola ja pipart, seatakse tulekindlale klaasvaagnale toit kõrgele üles, määritakse pealt järelejäetud 30 g sula Bonaga siledaks, küpsetatakse kollakaks ja antakse kuumalt lauale iseseisvaks toiduks või singiviiludega kaunistatult

Kartulikohri tegime meie niimoodi
300g kartulit
50g võid
2 saiaviilu
1dl vahukoort pluss pisut vett
1 pisem sibul
2 munakollast
soola
pipart

Keetsin koorega kartulid pehmeks, lasin jahtuda ja koorisin. Ajasin koore koos veega tuliseks ja panin saiaviilud sinna ligunema. Riivisin sibula ja praadisin selle enamiku võikogusega klaasjaks. Tükeldasin kartulid ja lisasin nad koore-saiasegusse potti ning mikserdasin saumikseriga püreeks, lisasin hulka praesibula, munakollased, soola, pipra ja kloppisin kahvliga segu läbi. Tulemus oli mõnus püree, mida aga Adeline õpetuse järgi iseseisvaks kuhjaks sättida ei saanud, seega asetasin ta hoopiski kenasse portselanist vormi. Võibolla, kui ma oleks saia koore seest "välja väänanud", oleks koostis saanud paksem ja seisnud iseseisvalt püsti, aga koor andis kindlasti kohrile maitsekust juurde.
Valasin peale ülejäänud sulavõi ja gratineerisin 200 kraadises ahjus umbes kümme minutit, kuniks pealispind kenasti pruunistus.

Ja kotletikesi siis niimoodi.

 

Ained: 200 g riisi, 2 muna, 1 sibul, petersellilehti, 100 g võid, peotäis jahu.

Riis keedetakse nr. 267 järgi pehmeks. Peale jahtumist lisandatakse 2 segiklopitud muna, maitse järgi soola,1 keskmine väikese lusikatäie võiga praetud hakitud sibul ja lusikatäis hakitud petersellilehti. Sellest segust veeretatakseümmargused pätsid, pööratakse sõreda jahu või riivsaia sees ja pruunistatakse pannil võiga

Minu jaoks pisut tavatum oli riisist kotlettide tegemine. Jaan arvas kõrvalt, et rikun hüva riisi ära, pärast pidi aga tunnistama, et täiesti söödav värk.
Riisikotletid
100g riisi
1 muna
pool suuremast sibulast
väike peotäis käharpeteselli lehti
50g võid
soola
pipart
riivsaia

Keetsin riisi pehmeks, lasin tal veel pisut kaane all haududa, lasin jahtuda. Hakkisin sibula ja praadisin poole võikogusega läbi. Hakkisin peterselli peeneks. Lisasin riisile sibula, peterselli, muna, soola ja pipra, segasin kõik läbi ja koheselt selgus, et siit nüüd pätse küll vormuma ei hakka. Küllap viga oli selles, et mul polnud pudruriisi. Aga ma ei heitunud vaid lisasin paneerimiseks mõeldud riivsaia hoopiski riisi hulka. Kohe läks asi paremaks ja kotletivormimine õnnestus. Paneerisin kotletikesed kergelt riivsaias ja praadisin ülejäänud võiga kuldseks.
Arutasime söögilaua ääres Jaaniga, et see on ideaalne roog just siis kui esimese päeva riisi üle kipub jääma.

Štritsel ( kollane ) ehk just nimelt "štritsel" välja kukkuski.

Tuleb endiselt tõdeda, et blogi pidamine ja retseptide taasloomine käib ikka üle kivide ja kändude. Seega veebruari lõpuks kindlasti sadat toitu ära teha ei jõua. Samas võib ju ennast lohutada, et juubelipidustused kestavad terve aasta ja küllap aasta lõpuks lubatu tehtud saab.
Viimasest postitusest on jaa hulk vett merre voolanud, aga mis teha, oli see ju meie kodurestoranis MerMer üks tihe jõulune aeg. Loomulikult otsustasin selleks ajaks veel lisakohustusi võtta - keetsime kogu perega ( Hummerkoer ja peremees Jaan ) kokku vist küll 50 kilo süli, marineerisime kümneid purke kõrvitsaid, vürtsitasime kokku 25 kilo kilusid ja valmistasime loendamatu hulga pardimaksapasteeti.
Ärge nüüd arvake, et meil nõnda palju külalisi koha peal läbi käis, leidsin lihtsalt, et võiks eelpoolloetletud MerMer gurmeed soovijatele valmistada olles ise veendunud, et noh, paar-kolm tellijat ikka tuleb. Tegelikult kasvas asi pisut üle pea. Ja nii me kuu - poolteist võtsime vastu külalisi ja muudkui küpsetasime, küpsetasime, küpsetasime ...
Lisaks veel lasin ennast haarata Eesti100tort projekti ning tuli pildistamise tarbeks leida aeg küpsetada üks lisa juustukook.
Ütlen ausalt, vana-aasta õhtul kui kõigil laud hääst ja paremast lookas, ei viitsinud ma rohkem teha kui vähjasaba-avokaado salati, külmkapist leidsin ikka oma sülti ja pasteeti ja kõrvitsat ja nõnda me kolmekesi seda piskut nautisimegi.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid proua Adeline štritslist. Põhjus, miks ma just selle valisin, oli lihtne - sellel päeval kui mõistsin, et aeg taas raamat kätte haarata, olid just saiaks vajalikud koostisosad kenasti koduköögis olemas. Teiseks meeldis mulle hirmsasti Adeline štritsli valmistamise õpetus.

Ained: 11 piima, 50 g pärmi, 1 g safranit, 300—350 g võid või Bonat, 2 kg jahu (pehmet ja sõredat), 300 g suhkrut,300 g rosinaid, 100 g mandleid, 1 sidruni riivitud koor, 10 mõrumandlit, 3 munarebu, 1,5tl. soola, piima määrimiseks.



Soendatud piim, kuivatatud tambitud safran, sool, pärm ja jahu kastetakse ja seatakse kerkima. Mandlid puhastatakseja hakitakse poolpeeneks, neist jäetakse v e e ra n d o s a r i p u t i s e k s . Või hõõrutakse suhkruga, 3 munarebuga, 3/4 osa mandlitega ning sidrunikoorega vahuks.
Kerkinud taigna sisse kastetakse võisegu ja, kui see juba on sile, tõmmatakse puhastatud ja kuivatatud rosinad kergesti taigna hulka, kerkib veel kord, valmistatakse saialaual 3 štritslit, seatakse määritud plaadile; štritslid kerkivad,võitakse piimaga, riputatakse järelejäetud mandlid peale ja küpsetatakse pool tundi.
Kui saiad katsudes kätt ei põleta, on nad küpsed, sõelutakse vanillitolmsuhkrut peale ja lastakse plaadil jahtuda.










Nagu ikka ei läinud endal kõik päris raamatu järgi, seega ühe täitsa priske štritsli tarbeks vähendasin koguseid alljärgnevalt. Ah jaa, küllap küsite, et kuhu jäänud õigekiri, sest tänapäeval ikka nimetatakse sedamoodi saia "stritsliks", aga Adeline õpetuse järgi tehtu on štritsel mis štritsel, ausõna :)

Ained:
3,5 - 4dl piima
12g kuivpärmi
1g safranit
näpuotsaga soola
500g jahu
90g võid
70g suhkrut
pisema sidruni riivitud koor
70g rosinaid
35g mandlilaaste
1 munakollane

Segasin omavahel pärmi, jahu ja soola. Soojendasin piima umbes käetemperatuurini ning segasin sellesse safrani. Ühendasin kuivained piimaga ja selgus, et algselt kalkuleeritud 2,5 detsiliitrist piimast oli vähe, mis vähe, seega soojendasin käppelt lisa ning paraja taigna saamiseks kuluski mul tegelikult pea 4dl piima. Sõtkusin ( tegelikult tegi töö minu eest ära köögikombain ) taigna kenasti läbi ja jätsin sooja kohta käteräti alla tunnikeseks kerkima.
Vahustasin toasooja või suhkru, munakollase ja sidrunikoorega vahuks, lisasin mandlilaastud ja vahustasin veel pisut, lisasin kerkinud taigna ning sõtkusin hoolikalt läbi, lõpetuseks segasin sisse rosinad.
Lasin veel pisut kerkida. Kuna siinse õpetuse järgi koosnebki sai korraga nii taignast kui täidisest, siis teda tavapärase stritsli kombel palmitseda ei saa, vaid tulebki patsutada ahjuplaadile üks paras štritslipäts. Määrisin piimaga ja kaunistasin pealt veel mandlilaastudega, peale pisukest kerkimist küpsetasi teda 200 kraadises ahjus ( pöördõhk ) umbes 25 minutit.
Lõhn oli hää, maitse suurepärane, aga miskipärast tuli saiake üsna mure - see rõõmustas muidugi enim koer Hummerit, sest iga ampsu kõrvalt pudenes midagi ka põrandale, kust see midagi välgukiirusel ära limpsiti.