Esimene peatükk - kes ma olen ja mis plaanis.

Siin siis loodetavalt tekib esimene blogi, mis meie majas inimese kirjutatud. Enne mind valitses blogimaailmas meie ambullist koer Hummer (ameerika buldog), kes kirjutas postitusi pea seitse aastat. Kuue aasta eest avaldas ta ka raamatu "Õgivad ja blogivad", mis minu ja abikaasa Jaani teada esimene eestimaine koera kirjutatud elustiili- ja retseptiraamat.
Küllap koerast innustununa kirjutasin ka ise viimastel aastatel kas üksinda või siis mõne teise usina kokkajaga koos umbestäpselt kuraditosinajagu kokaraamatuid.
Aga peamiseks kireks juba üle seitsme aasta on kodus peetava kodurestorani MerMer pidamine.
Ja uueks kireks, mis selle blogi lõi, on raamat pealkirjaga "Moodne perenaine", autor Adeline Tannbaum.
Proua Adeline Emeline Marie Tannbaum (1864-1942) on üks tuntumaid sõjaeelse Eesti vabariigi majapidamis- ja keeduasjatundjaid. Hariduse omandas ta Tartu tütarlastekoolis ning Koorti majapidamiskoolis Riias.
Kõik algas sellest hetkest kui jäin juurdlema, et mida mina siis Vabariigi sajandaks sünnipäevaks talle kinkida võiks. Kimbu rukkililli? Miks mitte. Üks hää õhtusöök? Pole ka paha! Aga sellisel juhul miskit esimese vabariigi aegset. Ja selle kõige tulemusena, uidates pisikeses koduses Rakvere raamatukogus, jäi kokakate riiulis silma eelpoolnimetatud raamat. Mitte küll originaaltrükis, vaid aastal 2013 välja antud taastrükk. Laenutasin ta esiti midagi mõtlemata koju kätte. Kodus diivanile kerra tõmbunult lugesin selle esimese õhtuga algusest lõpuni hoogsalt läbi. Silma kellale tõstes avastasin, et lõpetasin kell neli hommikul.
Olen leidnud! Oma kingituse saja aastaseks saavale vabale riigile. Adeline retseptid, mis tema ajal küllalt hooletult, pildita kirja pandud ja mis samas on nii põnevad, et tasuksid taasloomist. Olgem ausad - kui proua kokaraamat oleks tänapäeval koos fotodega avaldatud, võiks ta võistelda rahva lemmiku Jamie Oliveriga.
761 retsepti, mis selles raamatus on, ma muidugi taasluua ei suuda. Hea kui poolegagi hakkama saan, sest võtan enesele voli valida välja retseptid, mis mulle miskipärast eriti silma torkavad ja vabandan juba ette kui asju pisut omamoodi teen. Ja no jaa, mõni asi on päris ülejõukäiv. Näiteks ajud. Aga kui mõned ajud (ei pea silmas enda omi) pihku saan, siis vaatan, mis juhtub. Ja kõiki loodud roogasid testime esiti
oma perega, kuhu kuuluvad mina, minu mees ja minu koer ja usun, et igaüks neist lisab toidu juurde ka oma kommentaari.
Isukat lugemist!