Kartulikohr ja riisikotletid ehk põnevad avastused mõlemad.

Kaks õhtut järjest sai prae kõrvale tehtud Adeline raamatust leitud toite. Ja mõlemad, nii kartulikohr kui riisikotletid on nünda maitsvad, et küllap valmistan neid teinegi kord.
Kartulikohr, mida tänapäevaselt peenemalt võiks nimetada ahjus gratineeritud kartulipudruks, tuleb kindlasti ka meie kodurestorani MerMer külaliste lauale hää lamba kõrvale.
Riisikotlette võiks aga mõnel pimeõhtusöögil lasta ära arvata, usun, et küllalt kiirelt õige vastus ei tule :)

Originaalis tehti kohri nõnda.

Ained: 1200 g koorega keedetud kartuleid, 200 g Bonat,soola, pipart, 10-sendine sai, 1,1/2 klaasi piima, 5 muna, riivitud sibul.

Kartulid kooritakse ja lastakse läbi masina, sai leotatakse 1,1/2 klaasi keeva piima sees, hõõrutakse puruks.

170 g võis haudub sibul; ettevalmistatud kartulid, sai, või,sibul ja munarebu klopitakse hästi läbi, maitse järgi lisandatakse soola ja pipart, seatakse tulekindlale klaasvaagnale toit kõrgele üles, määritakse pealt järelejäetud 30 g sula Bonaga siledaks, küpsetatakse kollakaks ja antakse kuumalt lauale iseseisvaks toiduks või singiviiludega kaunistatult

Kartulikohri tegime meie niimoodi
300g kartulit
50g võid
2 saiaviilu
1dl vahukoort pluss pisut vett
1 pisem sibul
2 munakollast
soola
pipart

Keetsin koorega kartulid pehmeks, lasin jahtuda ja koorisin. Ajasin koore koos veega tuliseks ja panin saiaviilud sinna ligunema. Riivisin sibula ja praadisin selle enamiku võikogusega klaasjaks. Tükeldasin kartulid ja lisasin nad koore-saiasegusse potti ning mikserdasin saumikseriga püreeks, lisasin hulka praesibula, munakollased, soola, pipra ja kloppisin kahvliga segu läbi. Tulemus oli mõnus püree, mida aga Adeline õpetuse järgi iseseisvaks kuhjaks sättida ei saanud, seega asetasin ta hoopiski kenasse portselanist vormi. Võibolla, kui ma oleks saia koore seest "välja väänanud", oleks koostis saanud paksem ja seisnud iseseisvalt püsti, aga koor andis kindlasti kohrile maitsekust juurde.
Valasin peale ülejäänud sulavõi ja gratineerisin 200 kraadises ahjus umbes kümme minutit, kuniks pealispind kenasti pruunistus.

Ja kotletikesi siis niimoodi.

 

Ained: 200 g riisi, 2 muna, 1 sibul, petersellilehti, 100 g võid, peotäis jahu.

Riis keedetakse nr. 267 järgi pehmeks. Peale jahtumist lisandatakse 2 segiklopitud muna, maitse järgi soola,1 keskmine väikese lusikatäie võiga praetud hakitud sibul ja lusikatäis hakitud petersellilehti. Sellest segust veeretatakseümmargused pätsid, pööratakse sõreda jahu või riivsaia sees ja pruunistatakse pannil võiga

Minu jaoks pisut tavatum oli riisist kotlettide tegemine. Jaan arvas kõrvalt, et rikun hüva riisi ära, pärast pidi aga tunnistama, et täiesti söödav värk.
Riisikotletid
100g riisi
1 muna
pool suuremast sibulast
väike peotäis käharpeteselli lehti
50g võid
soola
pipart
riivsaia

Keetsin riisi pehmeks, lasin tal veel pisut kaane all haududa, lasin jahtuda. Hakkisin sibula ja praadisin poole võikogusega läbi. Hakkisin peterselli peeneks. Lisasin riisile sibula, peterselli, muna, soola ja pipra, segasin kõik läbi ja koheselt selgus, et siit nüüd pätse küll vormuma ei hakka. Küllap viga oli selles, et mul polnud pudruriisi. Aga ma ei heitunud vaid lisasin paneerimiseks mõeldud riivsaia hoopiski riisi hulka. Kohe läks asi paremaks ja kotletivormimine õnnestus. Paneerisin kotletikesed kergelt riivsaias ja praadisin ülejäänud võiga kuldseks.
Arutasime söögilaua ääres Jaaniga, et see on ideaalne roog just siis kui esimese päeva riisi üle kipub jääma.