Küpsetamata šokolaaditort ehk seda kassid ostaksid.

No tegelikult ma ei tea, kas kassid seda kooki või torti või maiust ostaksid, kas neil selleks üldse raha on, aga valminud ja pikalt külmas olnud kooki limpsides tekkis küll soov nurruda, mõnust.
Tegelikult oma lemmikšokokooki tehes olen ammu juurelnud, kas seda tasukski küpsetada, sest tainast mekkides maitseb ta küpsetamatagi hea.
Aga veel parema mooduse ahjuta šokokooki teha leidsin
Adeline raamatust.

Küpsetamata šokolaaditort

Ained:200g šokolaadi, 200g lauavõid või Bonat, 200g tolmsuhkrut, 6 munarebu, lusikatäis kirjut suhkrut.
Kausiga pannakse šokolaad ahju sulama, valatakse üle pehmeksläinud šokolaadi 3spl. keevat vett, segatakse väikese puulusikaga, kuni on täiesti sulanud; lauavõi hõõrutakse vahuks, juurde pannakse leotatud šokolaad, tolmsuhkur ja 6 munarebu, segatakse kuni segu läheb kergeks. Valmistatud taigen pannakse mandli- ja söögiõliga määritud lahtikäivasse vormi, ritutatakse kirjut suhrut üle ja kui taigen on kuiv ja laseb ennast lõigata, võetakse ta vormipõhjast välja ning seatakse ilupaberile.

Ise otsustasin esialgu katsetada poole kogusega. Seega võtsin

100g 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
100g toasooja võid
70g tuhksuhkrut
3 munarebu
2spl konjakit
kaunistuseks granaatõunaseemneid, mündilehti.

Ahju paneku asemel sulatasin tükeldatud šokolaadi vesivannil ja veega küll ei julgenud mängima hakata.
Tänapäeval, kui abiks on igatsugu kodumasinad, õnneks või kahjuks, jääb osa "käsitööst" tegemata. Nõnda lasin ka mina köögikombainil raskema töö ära teha.
Ajasime seega koos või vahule, seejärel lisasin šokolaadi, suhkru, munarebu ja isetegevuslikult konjaki. Minu arust on iga šokolaadikoogi puhul sutsuke konjakit peaaegu, et kohustuslik.
Masin vahustas taigna õhuliseks. Minu ülesandeks jäi vaid taignanoolijaga kogu maiuse küpsetuspaberiga kaetud ja võiga määritud lahtikäivasse vormi kaapimine.
Loomulikult ei suutnud maitsmisest loobuda ja väga hea, et suhkrukogust vähendasin, sest ka 70 grammiga oli magusust kui palju. Seetõttu otsustasin koheselt ka suhkruga kaunistamisest loobuda ning valisin magususe tasakaalustamiseks hapukad granaatõunaseemned.
Edasi läks kõik Adeline õpetusest lahku, sest koogi kuivamise asemel läks ta külmikusse tahenema. Mõned tunnid hiljem Jaaniga torti proovides oli mõlemil vaid üks sõna - suussulav. Aplus käskis kogu koogi korraga pintslisse panna, arukas mõistus, kes kaloreid loeb, käskis piirduda vaid piisakesega.
Ja seetõttu jagame kooki täna lausa nelja sõbraga.
Samast taignast, kui ta jahedas piisavalt hangunud, annaks jõululauale ka trühvlid veeretada. Kaunista näiteks jahvatatud mandlite või muu meelepärasega ja hoia enne serveerimist  külmkapis.

 

Šokolaaditort ehk kuidas aeg lennates ära kaob.

Šokolaaditort.

Ained: 125 g šokolaadi, 125 g lauavõid või Bonat, 63 g sõredat jahu, 6 muna, 1/2 kl. suhkrut. I l u s t a m i s e k s: 2/3 kl. vahukoort, 2 lusikatäit šokolaadi, leht kalaliimi ja 6 pistaatsiat.

Šokolaad sulatatakse kausiga ahjus, pehmeksläinud šokolaadile valatakse 3 spl. keeva vett, segatakse, kuni on täitsa sula. Lauavõi hõõrutakse vahuks, juurde lisatakse 6 munarebu, 1/2 kl. suhkrut, hõõrutakse vahuks, segatakse juurde leotatud šokolaad, sõre jahu ja viimasena munavalgevaht.

Võitud lahtikäivas vormis küpsetatakse torti 1/2 tundi. Pooljahtunult pannakse ilustatud paberiga kaetud tordialusele või vaagnale ja ehitaksie vahukslöödud koo-rega, mille juurde oli segatud 2 spl. riivitud šokolaadi ja 1spl. keevas vees leotatud leht valget kalaliimi; peale riputatakse hakitud pistaatsiaid.

 

Juhtus nii, et tegelikult oli tort või kook mul küpsetatud juba täpselt nädalajagu tagasi. Plaanisin täiega ta samal päeval, enne kui õhtul külla tulevatele sõpradele teda maitsmiseks pakun, ära ehtida ja üles pildistada.

Aeg, see kaval kelm aga lendas tavalisest kiiremini ning igasugu muude asjade kõrval ( kodukoristamine, koer Hummeriga metsaretkel esimeste kellukeste otsimine, Jaanile poenimekirja koostamine, MerMeri tulla tahtjate kõnedele ja meilidele vastamine) selgus, et sõprade tulekuni vaevalt tunnike, seega otsustasin, et pildistamine ja kirjutamine lükkub järgmiseks päevaks.
Vähemalt seda muret polnud, et tulijate tulekuks söök valmis teha, kuna olime hoopiski otsustanud koos kokata ja menüü oli äge:

Jaapani stiilis marineeritud liha porgandisalatiga,

tšillised krevetid praetud koos litšiga,
kookosene kanasupp ja noh lõpuks siis mu valmistatud Adeline kook.

Kuna siin blogis domineerivad ikka Adelinest inspireeritud retseptid, siis eelpoolloetletud toidud las jäävad saladuseks J

Ainult tõelise üllatuse valmistanud porgandisalati tooksin kiirelt ära, sest nõndamoodi ülilihtne  kooslus sobiks mis iganes soolase roa kõrvale.
Võta 100g porgandeid, lõigu nad sentimeeter korda sentimeeter suurusteks kuubikuteks, keeda kergelt soolatud vees parajalt pehmeks kurna ja jahuta. Sega jahtunud porgandid 2 supilusika maheda Dijoni sinepiga ja üllatu kui hästi see kõik maitseb!
Kui õhtu lõpuks koogini jõudsime, siis serverisin teda hoopiski kirsijäätisega. Aga sõbrad leidsid, et kook on tõega mõnus ja ka nende meelest parem jäätise kui vahukoorega, sellepärast sai ta lõpuks üles pildistatud koore asemel kirsside ning jäätisega.
Teisipäevast sai märkamatult kolmapäev, kolmapäevast neljapäev, neljapäevast reede. Reede oli põhendatud teatrile, laupäev siis minu enda sünnipäevale ja eile avastasime ehmatusega, et KUMUs olev Belgia sürrealisti Paul Delvaux näitus viimast päeva avatud! Tundus, et suur osa kunstisõltlastest oli koos meiega paar tundi enne näituse sulgemist sama avastuseni jõudnud.

No nii saabuski tähelepandamatult tänane hommik, kus andsin enesele teada, et enne kodunt välja ei saa kui pilt tehtud ja lugu jutustatud. Üks väike mure oli küll – kas nädalavanune kook üldse enam süüa sünnib? Omaette külmkapis aega veetnud torditükk oli kuid vananedes veel maitsekamaks muutunud. Eksperiment jätkub, sest järele jäänud tükid panin toidukilesse mähituna sügavkülma, kust suure magusaisu või ootamatu sõbra puhul neid veel serveerida annab.

 

 

 

 

Šokolaaditort meie moodi:

125g 70%-list šokolaadi

125g toasooja võid
63g jahu
6 muna
100g suhkrut
Sulatasin šokolaadi vesivannil ja vett küll ei julgenud sekka segada.
Vahustasin või suhkruga, lisasin ükshaaval munakollased, sõelusin sekka jahu ning lisasin šokolaadi.
Teises kausis vahustasin munavalged näpuotsa soolaga tugevaks vahuks ja segasin vahu ettevaatlikult ülejaanud taignaga.
Küpsetasin kooki võiga määritud lahtikäivas koogivormis 200 kraadises kuumuses umbes 28 minutit. Tegelikult kui uuest teeksin, siis vist piisaks 20 minutist, siis jääb sisu jahtudes veel kreemjamaks.
Serveerisin kooki vanilli-kirsi koorejäätise, külmutatud kirssidega. Ja kuna külmkapis oli veel alles omavalmistatud hapukat vaarikakastet, siis lisasin sedagi.