Adeline pasteet ehk ma kardan, et prouale poleks meeldinud minu lihtsustatud tegevusviis.

 
Kuna olude sunnil ja juhuse tahtel oli külmkapis ootel tükike noorlooma, seega peaaegu, et vasika, maksa, siis jäi pilk pidama alljärgneval Adeline retseptil. 

Ained: 800 g vasikamaksa, 200 g suitsupekki, 200 g värsket pekki, 200 g võid, 3 nelki, noaotsatäis pipart, sibul ja 5 munarebu, poole sidruni mani, napsiklaasitäis konjakit või madeirat.
Vasikamaks puhastatakse nahast ja suurtest soontest, lõigatakse paksudeks, kolme sõrme pikkusteks tükkideks ja küpsetatakse või, sibula, suitsutatud ja värske pekiga nii kaua, kuni maksatüki sisse lõigates enam verd ei tule. Liha ja pekk kõige vedelikuga lastakse 2 korda läbi masina Juurde lisatakse sulavõid, tambitud nelgid, noaotsatäis pipart, 5 toorest munarebu ja poole sidruni mahl, soovi järgi napsiklaasitäis konjakit või madeirat. See segu klopitakse segi ja hõõrutakse puulusikaga läbi pasteedisõela (jämedam kui rammuleeme-sõel). Peale läbihõõrumist klopitakse pasteeti puulusikaga kuni ta valkjaks läheb. Lastakse külmas kohas seista, seatakse k õ r g e l t v ä i k e s t e le taldrikutele ja ehitakse sidruniviiludega ja tarretisega nr.245. Süüakse saiaga.
Nonii. Taas algas kõik rehkendamisest, kuna maksakest kui niisugust oli vaid pea neljasaja grammi jagu. Suitsupekki kodus aga üldse polnud. See-eest piima ja otsustasin retseptist erinevalt paksakese järgmise päevani likku panna. Poes, kui aus olla, hakkas mind vaevava see rohke pekikogus ja otsustasin hoopiski osta 100 grammi toorsuitsupeekonit. Seega nägi mu pasteediteo komponendid nõndamoodi välja
380g maksa
piima leotamiseks
100g toorsuitsupeekonit
180g võid (ärge imestage, kust ma ta praeguses võikriisis sain - loomulikult omaenda varudest)
6 nelgitera
pipart
soola
väiksem sibul
poole sidruni mahl
2 suurt munarebu
pits konjakit
Võtsin maksa külmkapist ja piimast välja, tupsutasin majapidamispaberiga kuivaks, eemaldasin kelmed ja viilutasin õhemateks ribadeks. Praadisin esiti keskmisel kuumusel peekonit, kuni ras eraldus, siis lisasin või ja kooritud ning peeneks hakitud sibula. Kui sibul pehme, läks pannile maks ja küpsetaasin teda Adeline õpetuse järgi, maitsestasin ka soola, pipra ja uhmris purustatud nelgiteradega.                                                                                                    

 

Seejärel muutusin laisaks ja seeasemel, et sahvrist välja tuua aus vändaga hakklihamasin valasin pannisisu terava terariistaga varustet köögikombaini. Vuristasin minutit neli-viis, kuni pasteet oli juba päris pasteedi nägu, lisasin munakollased, pigistasin sekka ka sidrunimahla ja lisasin paraja pitsi konjakit ning hõõrumise ja kloppimise asemel lubasin kombainil selle töö enda eest ära teha. Tulemus võibolla tõesti polnud nii siidjas. Aga peale jahtumist öökene külmkapis ja pasteet maitses hullult hää. Ja muuseas, meile meeldib teda hoopiski musta koduleiva ja paai kurgiviiluga nautida.