Apelsini- ja ananassi toortoit.

Paar järgnevat katsetust tulevad Adeline raamatu esimesest osast, millel nimeks "Toortoit". Sest ühegi moodsa perenaise laualt ei puudu tänapäeval puuviljad, kapsad, kaalid ja muud juurikad. Ning mida tooremad, seda etemad :)
Oma õpetussõnades kirjutab proua:
"Toortoitude ja pooltoortoitude suure tervisliku toime tõttu on soovitav, et igas majapidamises tarvitatakse lihatoitudega ühenduses rohkem toortoite, näiteks eeltoiduks ja salatiks. Lihaportsjoneid tuleks kord-korralt vähendada ja tarvitada selle asemel suuremal määral taimtoite. Seega jääks liha lisasöögiks. Toortoidud on neis peituvate vitamiinide tõttu väga kasulikud tervisele."
Kui eelneva lõigu valjuhäälselt pereliikmetele ette lugesin, tõmbus koer Hummeri kulm kortsu ning ta vajus oma põlgust näidates köögist suisa minema. Jaan küsis ettevaatlikult, et kas edaspidi ikka lisasöök (loe "liha") ka taldrikule jääb.
Aga ega katsejäneste, eriti kui nad juurikatega maiustama sunnitud, elu kerge pea olema - lisasin otsustavalt ja alustasin esimese salatiga, mis teglikult passib magusroaks.

Apelsini- ja ananassitoortoit koos päikesekastmega.

Neljale-kuuele magustoiduks või siis eelroaks.

2 suurt apelsini
Priske küps ananass
Peotäis riivitud pähkleid

 Päikesekaste

Kahe apelsini mahl
Ühe sidruni mahl
Pool klaasi suhkrut (100g)
2 muna
Näpuotsaga soola
1 klaas vahukoort (200g)

Kastme õpetus oli lühike: mahlad ja suhkur aetakse veeaurus kuumaks. 2 tervet muna hõõrutakse vähese soolaga, ülalnimetatud mahl lisatakse segades munade hulka kuni segu lusika külge hakkab. Jahtunult segatakse 1 klaas vahukslöödud koort juurde. 

Nii – selle retsepti lugemisel tekkisid koheselt küsimused. Kas terve muna või siiski munakollane? Igaks juhuks võtsingi kaks kaussi, ühes vahustasin pisukese soolaga teve muna, teises ainult munakollase.

Kui mahl kuum, jälgisin täht-tähelt retsepti, aga loomulikult kaussidesse kallatud mahl ja muna, sega, mis sa segad, ei teinud nägugi, et pakseneks. Siis jätkasin nii, nagu terve mõistus mulle koheselt kõrva oli sosistanud. Esmalt valasin mahla ja terve muna segu potti tagasi ja vispeldasin hoolikalt vesivanni kohal, kuniks segu paksenes. Ja tuli usin olla, sest muidu kippus segu tänu munavalgele klimpi minema. Sama kordasin ka munakollase ja mahlaga – see paksenes kiiremini ja ühtlasemalt. Järelikult võib kastet teha nii või naa. Jahtudes tundus, et koos munavalgega jääb kaste siidisem, munavalgeta aga tugevam. Ja kuna mahla pigistasin veriapelsinist, siis ainult munakollasega tuli ka kastme värvus intensiivsem.
Ise oleksin vahukoore kastmetele lisamata jätnud, sest nad mekkisid selletagi imehästi ning tundusid "kaalusõbralikumad".
Retsepti järgides segasin nad siiski jahtudes kokku vahukoorega. Sellest tuli suisa omaette magustoit, puuviljatagi hää.

      Kastmed enne vahukoort                        Kastmed koos vahukoorega

 

 

Salatiks koorisin apelsinid, puhastasin hoolikalt valgest nahast ja lõikasin põigiti taldriku kohal, et mahl kaduma ei läheks, õhukesteks viiludeks. Ananassi tükeldasin neljaks sektoriks, eemaldasin koore ja keskmise juurikas ning viilutasin. Asetasin apelsini ja ananassi viilud kihiti vaagnale. Valasin sekka apelsinidest välja jooksnud mahla ja serveerisin koos kahe päikesekastmega.

 

Tegin valmis, pildistasin üles ja viisin lauale. Mulle maitsesid eelkõige viljad, sest kastmeid katsetades olin nendest juba küllastunud, Jaanile maitsesid eelkõige kastmed aga Hummer kortsutas imestunult kulmu. No olgu-olgu,  päiksekastme poti lakkus ta tänulikult siiski puhtaks ka.

 Adeline Tannbaumi kohta saab põnevalt lugeda Ülle blogist.
 http://peenrarott.blogspot.com.ee/2013/03/mustiline-adeline-tannbaum.html