Juustukangid ehk mida teha lummemattunud aprillipäeval.

Tänane valge „õudus“ akna taga vastukaaluks eilse tärkava roheluse, sinilillede ja linnusädinaga meenutab kangesti „Kaunitar ja koletis“ filmimaailma. Oleksime kui kogu külaga ümber paigutatud igavesse talve neetud koletise lossi. Või on siin tegemist viimase mitme aasta lihavõttenõidusega, kus ongi ette nähtud, et seda kaunist ärkamis- ja uuestisünniaega tuleb tervitada kaamoslikku lumme mattudes.
Päris kummaline on meenutada ühte lihavõttepüha, nojaa – see jäi küll peaaegu, et aprilli viimastele päevadele ja olime hoopiski Lõuna – Eesti kuppelmaastike vahel ringi sõitmas. Puud uhkustasid hiirekõrvasuuruste rohelehtedega, üksikul metsateel, mida palistasid ülaseväljad, jalutas stoilise rahuga vastu üleelusuurune (lihavõtte)jänes. Meie äkkpidurdunud autot nähes ei kalpsanud ta mitte hirmunult minema, vaid jäi rahulikult keset teed seisma, kergitas end tagajalgadele ja ausõna nägime, kuis viibutas esikäppa, nuhutas ninaga ja pomises mokkade vahelt: „Häid pühi!“ Seejärel vajus rahulike hüpetega ära metsatukka, vasakule.
„Kuule, minu arust oli tal munakorv ka kaasas,“ sosistasin hämmeldunult sama hämmeldunud mehele.
Jätkasime teed, kuni jõudsime pisikese järveni. Kuum ilm ja kõnelevad jänesed suisa nõudsid jahutuse järele ning pulmitsevate konnade keskel  nautisime kevade esimest suplust meiegi.
Oojaa, praegu, 13. aprillil ja lihavõtte neljapäeval, kus õue minnes võib pea põlvini lumme vajuda,  tundub, et kogu lugu oli lihtsalt üks ilus unenägu.
Õnneks on tuju tõstmiseka alati üks võimalus. Midagi uut ja huvitavat kokata.
Juustukangid Adeline raamatust oli plaanis varem või hiljem järele teha ja kuna kodus oli nii juust, või kui ka jahu olemas, saigi sellest tänane „ülesanne“.

Juustukangid

(8—10 in.)
Ained: 200 g šveitsi juustu, 200 g võid või Bonat, 300 g sõredat jahu, pipart ja, kui tarvis, soola, 300 g Taimit.
Riivitud šveitsi juust, või, jahu ja noaotsatäis pipart kastetakse külmas ruumis puulusikaga hästi kindlaks taignaks.
Taigen seisab 2 tundi külma käes, rullitakse saialaual sõrmepaksusteks kangideks, lõigatakse umbes sõrmepikkusteks tükkideks ja pannakse k ü l m a k o h t a plaadile
umbes 1/2 tunniks seisma ja keedetakse siis vähehaaval keeva Taimi või rasva sees helepruuniks. Tarvitatakse eeltoiduna või rammuleeme juurde.

Meie juustukangid

100g parmesani juustu

100g külma võid
150g jahu
Pisut soola
Musta pipart
Mõned piri-piri kuivatatud kaunad
Oliiviõli
Riivisin juustu ja seda sai tehtud koer Hummeri valvsa pilgu all, et tükikestki vajalikust kraamist riivi asemel mu suhu ei satuks. Tõele au andes tuleb tunnistada, et hoogsa töö käigus sattus pisut juustupuru ka põrandale, kuid Hummerkoer hoolitses koheselt, et miskit maha vedelema ei jääks.
Juust läks taignakaussi, kuhu tükeldasin ka või, mõõtsin õige koguse jahu ning maitseained. Tšilli siin taas omalooming, aga usun, et annab kangikestele vajalikku särtsu juurde.
Lasin taignasegajal minutit kümme oma tööd teha, kuniks kausis oli ühtlane puru, mille omakorda käte vahel tihkeks pallikeseks sõtkusin ja toidukile all paariks tunniks külmkappi unustasin.

Esimene jama: külmkapikülmana oli tainas nii kõva, et temaga miskit peale ei saanud hakata. Seega hoidsin teda soojas, aegajalt proovides, kas ta allub mu mudimisele. Pisukese raskusega sai nad seejärel pulkadeks voolitud.

Teine küsimärk – kui tainas koosneb jahust, võist ja juustust, siis minu arust rasvas või õlis keetmisel kokku püsima ta ei jää. Seega terve mõistus soovitas neid pulgakesi pigem ahjus küpsetada. Enamusega nii tegingi, asetades plaadi kangidega 200 kraadisesse ahju umbes 15 – 20 minutiks küpsema.
Samal ajal proovisin paari kangi pruunistada tulises oliiviõlis ning nagu kartsingi, lagunesid nad seal lihtsalt ühtlaseks puruks laiali.
Loomulikult tehakse tänapäevaseid moodsaid juustupulki hoopis teisiti ja õlis küpsetamise taigna koostises on pigem juust, muna ja jahu ning küpsetist paneeritakse ka enne õlisse kastmist riivsaia sees. Aga minu ülesandeks oli katsetada algupärase retseptiga. Ning seekord tundub, et Adeline kas lihtsalt kopeeris miskit retsepti kontrollimata, kuidas see välja tuleb või oli ta mõned vajalikud koostisosad unustanud või tegelikult olekski pidanud neid pulki ka sealses retseptis ahju panema.
Aga ahjust tulnuna olid nad patuselt head ja tuldpurskavalt vürtsikad sobides ideaalselt klaasikese hää veiniga, seetõttu soovitan, kui soovite järele teha, siis pigem minu retsepti katsetades.