See, et ma koer Hummeriga pikki dialooge köögisaare taga askeldades maha pean, paistab lihahaamriga jutustamise kõrval üsna mõistliku tegevusena, kuna koera sadu arukaid varjundeid edasi andev nägu peegeldab innuga tagasi mu tarku mõtteid, mida temaga jagan.
Ka seekord jälgisid valvsad silmad teraselt, kas vasikaviilud õige paksusega lõigatud ning kuidas viilukesed omakorda kloppides imeõhukesteks muutvad.
Kuna proia Adeline retsept taas sellisele suuremale, no nii kümneliikmesele, perele mõelud oli, tuli peast arvutamine appi võtta.
Esiti aga originaal siin:
Järeleaimatud linnupraad
Liha lõigatakse ristikiudu viiludeks, klopitakse laiali, pekk lõigatakse triipudeks, sibul kooritakse ja riivitakse peeneks, siis pannakse iga viilu peale pikuti liha ja riputatakse soola ja pipart üle; iga lihatükk rullitakse pikuti kokku, köidetakse niidga kinni, praetakse pliidil kuumal pannil alul pruuni võiga helepruuniks ja hautatakse pajas rammuleent juurde lisades pehmeks. Vedelikust tehakse koorekaste.
Ise võtsin 400g vasikaliha, 50g maasuitsusinki, pisikese sibula, ühe punase värske tšillikauna (omalooming! aga tundus, et tšillita selle rulli puhul ei saa), soola, pipart, võid, hapukoort, vett ja niiti.
Jagasin liha neljaks viiluks ning kloppisid õhukeseks. Tänapäeval aitab lõikelauda ja lihahaamrit säästa toidukile. Seega kloperdasingi tükid kile vahel. Sibula riivimise asemel hakkisin ta hoopis peeneks, viilutasin tšilli, triibutasin suitsuliha. Jagasin ained ühtlaselt nelja lihatüki vahel, pipra ja soolaga väga ei liialdanud ja alustasin rullimist. Kogemused on õpetanud, et esmalt tasub liha ülemisest ja alumisest äärest pisut üle segu tõsta ning seejärel tükk tugevalt surudes kokku rullida - siis on lootust, et midagi maitsvast sisust ei kipu lahtiste otste tõttu välja imbuma.
Mäletan, et oma esimesi liharulle rullides juhtus ka seda, et kartes sisu välja pääsemist, sai liha liialt tugevalt köidetud ja tulemuseks olid juba pannil praadides poolkuutaolised vorstikesed. Nüüd käitun köiega õrnemalt, sest kui rull korralikult kokku patsutatud nöör pigem toetab kui pigistab.
Seejärel pruunistasin rullikesed ja kuna panni piisavalt kõrged servad mahutasid lihale lisaks ka haudevedeliku, eraldi potti neid ei tõstnud. Et toit pisut vähem rammus tuleks, võtsin rammuleeme asemel tulist vett nõndapalju, et rullikesed kahe kolmandiku jagu vedelikus ujuksid. Ajasin segu korraks keema, siis alandasin tuld, et pannisisu vaikselt podiseks, katsin kaanega. Poole tunniga olid rullikesed parajalt pehmed, ah jaa, korra pöörasin neil pannil külge ka. Tõstsin rullid lõikelauale, lasin pisut jahtuda, et nad lahti siduda. Kastmeks lisasin pannisisule paar supilusikat 30%-list hapukoort, ajasin keema ja lasin keskmisel tulel segadest poole võrra kokku keeda. Vahetult enne lauale tõstmist panin rullikesed tagasi pannile sooja. Kui juhtub ime, et mõni "vorstike" üle jääb, siis maitseb ta ka külmalt õhukeste viiludena imehästi.
Ja sellel ajal kui järeleaimatud linnupraad pannil küpses, sai tehtud liha kõrvale
Tomatid aedviljaga
Ained: 8tomatit, 1l herneid, ube, lillkapsaid või spargleid, 50g võid, soola, petersellilehti või tilli.
Suurtel tomatitel lõigatakse õhuke kaas pealt ära, tehakse õõnsaks. Aedvili keedetakse väheloolatud vees pehmeks, lastakse sõelal nõrguda, raiutakse peeneks ja täidetakse iga tomati sisse. Valatakse üle sulavõiga. Süüakse iseseisvalt või praadide juurde. Pealt kaunistatakse hakitud tilli või petersellilehtedega.
Märkus: ülejäänud sisu ja kaasi keedetakse 1/4 tundi ja tarvitatakse kastmete jaoks.
Kuna endal oli kodus hernekaunu ja ube, siis piirdusin nende keetmisega ja liha kõrvale serveerides piserdasin tomatitele pisut oliiviõli, kuna võid ja hapukoort sellel taldrikul oli juba piisavalt.
Aga nüüd ja täna tuleb postitus käppelt üles panna, sest kasutades vaba õhtupoolikut otsustasime Jaaniga kinno minna. Ja vaatama lähme, ohh seda häbi! "Viiskümmend tumedamat varjundit". Aga inimloomuses on ju see, et otsitakse vaheldust.
Kuna hiljuti sai läbi söödud kaks gurmeerooga "Elle" ja "Ööloomad", nende järel keskmiselt korralik kõhutäis "November", siis pole ime, et tuli soov haarata ampsuke tänavatoitu "Viiskümmend tumedamat varjundit".
Mis siis muud kui "hääd isu" meile :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar