Mõne päeva eest helistas Aive Juminda külast, kes samal ajal ka Maalehe ajakirjanik ja tegi ettepaneku sellest blogist siin selle aasta EV 99 sünnipäevale pühendatud ajalehes pisuke lugu teha. Muidugi olin ma õnnelik selle üle, et üsna noor, võiks öelda, et "imikueas" blogi juba sellist tähelepanu leidnud.
Leppisime kokku, et jutu jooksul fotograafi rõõmuks ka mõne Adeline retsepti valmis teen. Kuna silma oli jäänud üks lapsepõlve nädalavahetuste lemmikmagus "lumepallisupp", mille valmistamine nõuab vähe koostisaineid ja vähe aega, otsustasingi selle kasuks.
Tänasele eelneval ööl küll kahetsesin seda, sest miskipärast kulus enamus pimedast ajast lumepallide valmistamisele erineval viisil. Selguse mõttes lisan, et mitte ärkvel olles köögis, vaid magades ja und nähes, košmaarsetest mittevalmivatest lumepallidest. Üks põhilisi nõutushetki, kas ja miks peaks munavalget koos suhkruga vahustama, kuna munakollasest ja piimast juurdeserveeritav kaste on niigi magus. Seejärel üritasin munavahust õngitsetud pallikesi asjatult piimas keeta, küll uppusid nad põhjatusse piimanõusse ära, nii et ei leidnudki midagi sõelale nõrguma tõsta. Järgmisel hetkel otsustasin, et ei tule sellest palliveeretamisest head nahka ja tuleb lehe tarvis midagi muud leida. Aga mida ma ei leidnud, oli "Moodne perenaine" retseptiraamat.
No tõepoolest tekib hetketi küsimus, et äkki proua Adeline polegi üldse rõõmus, kuna ta retseptikogmiku lemmikumaid/huvitavamaid/raskemaid/lihtsamaid/ülejõukäivamaid toite siin ja praegu loon ning lugejate tarbeks üles talletan ja pildistan? Arukam osa minust siiski saab aru, et seal kusagil kaugel teispoolsustel on nendel, kes läinud, muud parematki teha kui siinolijate tegemisi jälgida ja arvustada.
Pigem oli uneluupainajate põhjustajaks see, et kuigi lapsena sai neid lumepalle üsna hulga söödud, siis ise ja päriselt polnud ma neid tõepoolest kunagi valmistanud.
Adeline õpetus desserdi valmistamiseks.
Lumepallid ( munavalgevaht )
Ained: 7 muna, 1 ½ klaasi suhkurt, 1 noaotsatäis vanilli, 5 klaasi piima.
Aga valmistasin siis arvestades oma väiksemat sööjaskonda lumepallid:
3 muna
1,5dl suhkrut
pool tl vaniljesuhkrut
2dl piima
Eraldasin valged kollastest, kloppisin ( õigemini tegi seda köögikombain ) valged koos poole dl suhkru ja vaniljesuhkruga tugevaks vahuks, vispliga vispeldasin ülejäänud suhkru ja kollased heledaks kreemiks.
Ajasin parajas potis piima peaaegu mullitama ja tõstin supilusikaga munavalgetükid piima sisse keema ja kui tükid pinnale tõusid alandasin kiirelt kuumust ( induktsioonpliit ju lubab seda teha ), pöörasin pallikestel külge ja kui nad uuesti üles tõusid, alandasin taas kuumust ning tõstsin vahukulbiga nõrguma.
Kui munavalgevahuga ühelepoole sain, lisasin kergelt mullitavasse piima pidevalt segades munakollase ja lasin kastmel pisut pakseneda.
Ajakirjanik Aive ja fotograaf Sven jälgisid tegevust huviga, Hummer ei jälginud, vaid istus mornilt trepi all, kuna fotograafid pole tema lemmikud ja Jaan oli üldse kusagile kadunud. Aive arutles vaid, et tema mäletab seda magusat lasteaiast ja arvas, et nõukaaegne looming. Sten lisas, et tema lemmikmagus lapsena oli suruda Komeedi komm kahe küpsise vahel laiaks ...Igal oma lemmik, nagu ikka :)
Kui roog jahtunud, üles pildistatud, asusime maitsma. Tundus, et naissoo esindajatele pluss Hummer maitses dessert rohkem kui meespoolele. Kokkuvõtlikult leidsime, et lapseaja nostalgiaroog, mida korra või paar ka suures peas taas teha võib.
Leppisime kokku, et jutu jooksul fotograafi rõõmuks ka mõne Adeline retsepti valmis teen. Kuna silma oli jäänud üks lapsepõlve nädalavahetuste lemmikmagus "lumepallisupp", mille valmistamine nõuab vähe koostisaineid ja vähe aega, otsustasingi selle kasuks.
Tänasele eelneval ööl küll kahetsesin seda, sest miskipärast kulus enamus pimedast ajast lumepallide valmistamisele erineval viisil. Selguse mõttes lisan, et mitte ärkvel olles köögis, vaid magades ja und nähes, košmaarsetest mittevalmivatest lumepallidest. Üks põhilisi nõutushetki, kas ja miks peaks munavalget koos suhkruga vahustama, kuna munakollasest ja piimast juurdeserveeritav kaste on niigi magus. Seejärel üritasin munavahust õngitsetud pallikesi asjatult piimas keeta, küll uppusid nad põhjatusse piimanõusse ära, nii et ei leidnudki midagi sõelale nõrguma tõsta. Järgmisel hetkel otsustasin, et ei tule sellest palliveeretamisest head nahka ja tuleb lehe tarvis midagi muud leida. Aga mida ma ei leidnud, oli "Moodne perenaine" retseptiraamat.
No tõepoolest tekib hetketi küsimus, et äkki proua Adeline polegi üldse rõõmus, kuna ta retseptikogmiku lemmikumaid/huvitavamaid/raskemaid/lihtsamaid/ülejõukäivamaid toite siin ja praegu loon ning lugejate tarbeks üles talletan ja pildistan? Arukam osa minust siiski saab aru, et seal kusagil kaugel teispoolsustel on nendel, kes läinud, muud parematki teha kui siinolijate tegemisi jälgida ja arvustada.
Pigem oli uneluupainajate põhjustajaks see, et kuigi lapsena sai neid lumepalle üsna hulga söödud, siis ise ja päriselt polnud ma neid tõepoolest kunagi valmistanud.
Adeline õpetus desserdi valmistamiseks.
Lumepallid ( munavalgevaht )
Ained: 7 muna, 1 ½ klaasi suhkurt, 1 noaotsatäis vanilli, 5 klaasi piima.
Munad lahutatakse, valged klopitakse poole klaasi suhkruga ja vähese vanilliga vahuks. Vahepeal keedetakse piim. Keeva piima sisse pannakse tulel supilusikaga suured munavahutükid (4-5 korraga). Kui vahutükid kõrgele tõusevad, tõmmatakse kastrul tulelt ära rauale. Keemine langeb ja pallid pööratakse teisele küljele, lükatakse uuesti tulele ja tõmmatakse ära, kui pallid keema tõusevad. Vahukulbiga tõstetakse pallid suurele sõelale ja nii keedetakse kõik lumepallid valmis. Järelejäänud piima hulka segatakse tulel klaasitäie suhkru ja vanilliga klopitud seitse munarebu. Kaste valatakse ruttu peale pakslikuks minemist lumepallide alla ja süüakse külmalt.
Aga valmistasin siis arvestades oma väiksemat sööjaskonda lumepallid:
1,5dl suhkrut
pool tl vaniljesuhkrut
2dl piima
Eraldasin valged kollastest, kloppisin ( õigemini tegi seda köögikombain ) valged koos poole dl suhkru ja vaniljesuhkruga tugevaks vahuks, vispliga vispeldasin ülejäänud suhkru ja kollased heledaks kreemiks.
Ajasin parajas potis piima peaaegu mullitama ja tõstin supilusikaga munavalgetükid piima sisse keema ja kui tükid pinnale tõusid alandasin kiirelt kuumust ( induktsioonpliit ju lubab seda teha ), pöörasin pallikestel külge ja kui nad uuesti üles tõusid, alandasin taas kuumust ning tõstsin vahukulbiga nõrguma.
Kui munavalgevahuga ühelepoole sain, lisasin kergelt mullitavasse piima pidevalt segades munakollase ja lasin kastmel pisut pakseneda.
Ajakirjanik Aive ja fotograaf Sven jälgisid tegevust huviga, Hummer ei jälginud, vaid istus mornilt trepi all, kuna fotograafid pole tema lemmikud ja Jaan oli üldse kusagile kadunud. Aive arutles vaid, et tema mäletab seda magusat lasteaiast ja arvas, et nõukaaegne looming. Sten lisas, et tema lemmikmagus lapsena oli suruda Komeedi komm kahe küpsise vahel laiaks ...Igal oma lemmik, nagu ikka :)
Kui roog jahtunud, üles pildistatud, asusime maitsma. Tundus, et naissoo esindajatele pluss Hummer maitses dessert rohkem kui meespoolele. Kokkuvõtlikult leidsime, et lapseaja nostalgiaroog, mida korra või paar ka suures peas taas teha võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar