Kindlasti aasta pärast olles "Moodsa perenaise" retseptidest päris hulga läbi katsetanud, katan sajanda sünnipäeva pidulaua millegi uhkema ja keerulisemaga, aga nüüd sai valitud, tehtud, pildistatud ja ära söödud kaks lihtsat kuid maitsvat üllatusrooga. Üllatus? Taas seetõttu, et polnud neid iialgi varem teinud ega ka teiste poolt tehtuna maitsenud.
Kui nüüd senivalmistatud Adeline roogadele tagasi mõtlen, siis vist nii palju mune pole tavaliselt sellise aja jooksul kodus kasutanud ja nii paljusid asju ( tomatid, kaalikad, õunad, sibulad) pole ka enne söömist ära täitnud.
Etteütlevalt võin ütelda, et meie pere lemmikuks said sibulad, kuigi nõndamoodi valmistatud õunad oleks ka pidulaual päris kindel minek. Aga mõned asjad retseptides läksid, nagu ikka, pisut teistmoodi ja nagu ehmatuseks märkasin, siis oma vähendatud koguseid tegemise ajal täpselt kirja ei pannudki. Kuna aga täidistega on, tee mis sa teed, ikka nii, et kohati kipub neid üle jääma ja mõneti ka puudu jääma, siis ei oska ma muud lisada, et võtke kõikide toitude tegemist loominguliselt.
Esiti siis pere lemmik
Sibulad taignas, mida pakuksin meelsasti edaspidi ka meie MerMeri külalistele.
200g võiga pärmi-lehttaignat
5 väiksemat sibulat
ca 70g suitsusinki
1tl sulatatud võid
soola
pipart
muna
Keeda sibulad vees parajalt pehmeks, seejärel koori ja ürita suurem osa sibula sisust kätte saada nii, et pealmine osa terveks jääks. Haki sisu ja sink peeneks ja püreesta saumiksriga, sega sisse või, maitsesta soola ja pipraga. Topi segu ettevaatlikult sibulatesse. Rulli tainas õhukeseks ja jaga viieks, tõsta sibulad taignatükkidele, pööra nurgad ümber sibula, määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 210 kraadises ahjus 10 - 15 minutit kuni ümbrus kenast kuldne. Parim kui sööd soojalt.
Täidetud õunad.
Ained: 6 suurt õuna, 25g riivitud juustu, 2 keedetud muna, 1 toores munarebu, 1/4 klaasi vahukoort, 2 sibulat, pipart, soola, vähe suhkrut, keedetud majoneesi nr.213, kapreid, rõigast, petersellilehti, tilli ja 1/2 sirruni mahl.
Kooritud õunad hautatakse keevas vees poolpehmeks. Nõrguvad laial sõelal, peale jahtumist poolitatakse risti, kaabitakse teelusikaga sisu välja, puhastatakse seemnekojast, sisu hakitakse peeneks, keedetud munad niisamuti, juust riivitakse, sibul kooritakse ja lõigatakse peeneks. Kausis segatakse õrnalt õuna sisu, munad, juust, sibul, sool, pipar, sidrunimahl, toores rebu, hakitud till; suhkrut ja vahukoort tarviduse järgi. Segu maitsestatakse ja lisatakse ühest või teisest ainest veel juurde, kui tarvis, topitakse õunapoolte sisse, asetatakse vaagnale ja valatakse majoneesikastmega üle, kaunistatakse kaprite, valge rõikaga ja petersellilehtedega.
Hetkel oli alles vaid üks priske õun ja sellest sõltuvalt lähenesin toidule taas loovalt, aga usun, et omaaegse maitse sain peaaegu et kätte.
Seega minu versioon täidetud õunast tuli alljärgnev:
õun keedetud, sõelal nõrutatud ja jahutatud ning poolitatud-puhastatud, lisasin hakitud õunasegusse pool keedetud muna, pool toorest munakollast, tunde järgi riivitud juustu, pisut hakitud tilli. Aga mugulsibula vahetasin paari supilusika hakitud rohelise sibula vastu, maitsestasin soola, pipra, suhkru ja sidrunimahlaga, kuid vahukoore asemel lisasin hoopiski sortsu smetanat. Ja majoneesikastme jätsin hoopiski tegemata, sest niigi tundus õunake söödav ja tegelt ma majoneesi, isegi enda tehtut, üldse ei armasta.
Täna õhtul olid külalised ka meie MerMeris. No nendele ma siiski päeval tehtut pakkuma ei hakanud, seeasemel said nad mu omasoolatud kilust salatit, meriforelli ja šokolaadikooki. Aga kuna peale väljas söömist armastavad nad ka ise süüa teha, siis läks jutt magustoidule "bubbert". Pidin taas oma häbiks tunnistama, et taoline roog minust mööda tormanud. Kuid kuna Adeline raamatus ta olemas on, siis lubasin järele teha. Sest kirgi jäid köitma komponendid, kuna külalistest bubberti tegija valmistab seda mannaga, aga Adeline oma retseptis hoopiski nisujahuga.
Kui nüüd senivalmistatud Adeline roogadele tagasi mõtlen, siis vist nii palju mune pole tavaliselt sellise aja jooksul kodus kasutanud ja nii paljusid asju ( tomatid, kaalikad, õunad, sibulad) pole ka enne söömist ära täitnud.
Etteütlevalt võin ütelda, et meie pere lemmikuks said sibulad, kuigi nõndamoodi valmistatud õunad oleks ka pidulaual päris kindel minek. Aga mõned asjad retseptides läksid, nagu ikka, pisut teistmoodi ja nagu ehmatuseks märkasin, siis oma vähendatud koguseid tegemise ajal täpselt kirja ei pannudki. Kuna aga täidistega on, tee mis sa teed, ikka nii, et kohati kipub neid üle jääma ja mõneti ka puudu jääma, siis ei oska ma muud lisada, et võtke kõikide toitude tegemist loominguliselt.
Esiti siis pere lemmik
Sibulad taignas, mida pakuksin meelsasti edaspidi ka meie MerMeri külalistele.200g võiga pärmi-lehttaignat
5 väiksemat sibulat
ca 70g suitsusinki
1tl sulatatud võid
soola
pipart
muna
Keeda sibulad vees parajalt pehmeks, seejärel koori ja ürita suurem osa sibula sisust kätte saada nii, et pealmine osa terveks jääks. Haki sisu ja sink peeneks ja püreesta saumiksriga, sega sisse või, maitsesta soola ja pipraga. Topi segu ettevaatlikult sibulatesse. Rulli tainas õhukeseks ja jaga viieks, tõsta sibulad taignatükkidele, pööra nurgad ümber sibula, määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 210 kraadises ahjus 10 - 15 minutit kuni ümbrus kenast kuldne. Parim kui sööd soojalt.
Täidetud õunad. Ained: 6 suurt õuna, 25g riivitud juustu, 2 keedetud muna, 1 toores munarebu, 1/4 klaasi vahukoort, 2 sibulat, pipart, soola, vähe suhkrut, keedetud majoneesi nr.213, kapreid, rõigast, petersellilehti, tilli ja 1/2 sirruni mahl.
Kooritud õunad hautatakse keevas vees poolpehmeks. Nõrguvad laial sõelal, peale jahtumist poolitatakse risti, kaabitakse teelusikaga sisu välja, puhastatakse seemnekojast, sisu hakitakse peeneks, keedetud munad niisamuti, juust riivitakse, sibul kooritakse ja lõigatakse peeneks. Kausis segatakse õrnalt õuna sisu, munad, juust, sibul, sool, pipar, sidrunimahl, toores rebu, hakitud till; suhkrut ja vahukoort tarviduse järgi. Segu maitsestatakse ja lisatakse ühest või teisest ainest veel juurde, kui tarvis, topitakse õunapoolte sisse, asetatakse vaagnale ja valatakse majoneesikastmega üle, kaunistatakse kaprite, valge rõikaga ja petersellilehtedega.
Hetkel oli alles vaid üks priske õun ja sellest sõltuvalt lähenesin toidule taas loovalt, aga usun, et omaaegse maitse sain peaaegu et kätte.
Seega minu versioon täidetud õunast tuli alljärgnev:
õun keedetud, sõelal nõrutatud ja jahutatud ning poolitatud-puhastatud, lisasin hakitud õunasegusse pool keedetud muna, pool toorest munakollast, tunde järgi riivitud juustu, pisut hakitud tilli. Aga mugulsibula vahetasin paari supilusika hakitud rohelise sibula vastu, maitsestasin soola, pipra, suhkru ja sidrunimahlaga, kuid vahukoore asemel lisasin hoopiski sortsu smetanat. Ja majoneesikastme jätsin hoopiski tegemata, sest niigi tundus õunake söödav ja tegelt ma majoneesi, isegi enda tehtut, üldse ei armasta.
Täna õhtul olid külalised ka meie MerMeris. No nendele ma siiski päeval tehtut pakkuma ei hakanud, seeasemel said nad mu omasoolatud kilust salatit, meriforelli ja šokolaadikooki. Aga kuna peale väljas söömist armastavad nad ka ise süüa teha, siis läks jutt magustoidule "bubbert". Pidin taas oma häbiks tunnistama, et taoline roog minust mööda tormanud. Kuid kuna Adeline raamatus ta olemas on, siis lubasin järele teha. Sest kirgi jäid köitma komponendid, kuna külalistest bubberti tegija valmistab seda mannaga, aga Adeline oma retseptis hoopiski nisujahuga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar