Juustukohr ehk teistkorda katsetaks teistmoodi.

Tundub, et kas tänu minule või minust hoolimata on proua Adeline popiks muutumas. Tänases Postimehe vahelehes "Arter" leidsin tema retsepti järgi valmistatud vastlakuklid. Aga pole sest hullu, pigem vastupidi, sest eks igal tegijal kukuvad toidud ikka omamoodi välja ja usun, et homme-ülehomme saab lugeda ka sellest, mismoodi minul Adeline vastlasaiad õnnestuvad.

Täna tegelikult ei plaaninudki järjekordset retsepti katsetada. Kui aga avastasin, et Jaan on ennast teisel korrusel uue maali kallale unustanud ja Hummer keeldus tuules ning tormis minuga pikemast jalutuskäigust, siis oligi aeg taas retsepte uurida.

Juustukohr, tänu oma naljakale nimele, oli juba varem silma jäänud. Tänapäeval nimetatakse kohr´i uhkemalt sufleeks.  No võõrad sõnad meile mõlemad, aga sisu on selles, et kindlasti kuulub koostisesse eraldi munakollane ja kõvaks vahustatud munavalge, mis roale õhulisust annab.

Ja mis kindel, mis kindel - kohr või suflee tuleb otse ahjust kiirelt serveerida, sest loetud minutite pärast kipub uhke kohev toit nukralt alla vajuma. Kontrollisin! Seda väitsid ka teised küpsetajad.

Takkajärgi Adeline retsepti kaasaga analüüsides leidsime, et jahu peaks selles vähem olema, sest jahumaitse lõi üle juustumaitse. Koer Hummer aga noogutas naeratades ja lisas, tooge kõik, mis teile ei kõlba, minu koonukese ette, sest minu tarvis on maitsed tapvalt head.

Originaalretsept siis esimesena. Üks küsimusemärk veel, miks Adeline ta saksa keeli "auflauf" nimetas, sest see tähendab eelkõige "pajarooga"?

Juustukohr (auflauf)

(6—8 in.)

Ained: 1/2 1 rõõska koort või piima, 200 g sõredat jahu, 200 g juustu, 125 g võid või Bonat, 4 muna.

1/2 1 rõõska koort aetakse keema, veel tulel puistatakse jahu ruttu segades juurde; kui segu paks on ja kastruli küljest lahti lööb, võetakse kastrul tulelt ära ja taigen pannakse kaussi. Pooljahtunud taigna sisse lisatakse 200 g riivitud juustu, võid või Bonat ja üksikult 4 munarebu. Kui kõik hästi läbi on klopitud, lisatakse munavalgevaht juurde ja küpsetatakse toit määritud vormi sees 3/4 tu

Konnakarpide sees küpseb kohr 10 min. Igale inimesele arvestatakse üks konnakarp. Võib lauale anda eeltoiduks või rammuleeme juurde.

 

 

Mina võtsin

0,25dl piima

100g sõelutud jahu

100g riivitud juustu

65g toasoojavõid
2 muna.

 

Nii kui piim keema tõusis, tõstsin kastruli tulelt ja segasin sisse jahu, rohkem kuumutama ei pidanud, sest segades muutus segu paksuks ja eraldus kastruli servadest. Tõstsin taigna kaussi ja edasi kasutasin mitte lusikat, vaid köögikindas kätt. Lasin segul jahtuda, segasin sisse juustu ja tükeldatud hästi pehme või. Munad olin juba ette lahutanud. Valge tarvis tegi köögikombain oma töö, kollased segasin ükshaaval taignasse ja kõige lõpuks lisasin segades ettevaatlikult munavalgevahu. Segust sai paras annus nelja portselanist võiga määritud vormikese tarvis, sest konnakarpe polnud kusagilt võtta :)

Küpsetasin vormikesi 175 kraadises ahjus (pöördõhk) 20 minutit. Ja välja tulid nad tõesti hirmilusad. Aga olgem ausad, minutit viie pärast hakkasid vaikselt kokku vajuma. Seega veelkord moraal, tõsta ahjust ja serveeri kohe. Ja tegelikult sobiksidki juustukohrid kuuma puljongi kõrvale enim.

 

Ja jutu jätkuks. Õhtuse lambakintsu kõrvale avastasin külmkappi ununenud kapsatüki, millest sai Adeline retsepti järgi "pruunid kapsad". Ja need olid imehead. Usun, et retsept jõuab siia homme.